OHUTUS TALLIS:

Tall on hobuse kodu, kus ta viibib suurema osa ööpäevast. Inimesed peavad käituma tallis nii, et nad hobuseid ei häirks ega ehmataks. Igaüks, kes tallis liigub, peab silmas pidama üldist korda ja turvalisust.

• Tallis tuleb käituda rahulikult, vältida jooksmist ja karjumist.
• Ole ettevaatlik esemetega, mis võivad hobuseid ehmatada: jalgrattad, lapsevankrid, vihmavarjud, välguga fotoaparaadid jne. Talli tulles jäta koerad koju!
• Alati tuleb jälgida, et talli vahel ega põrandal poleks tööriistu, kolu, varustust jms, mis põhjustaks ohtlikke olukordi. Ka lahtised uksed võivad hobusele põhjustada vigastusi.
• Tallis ja talli ümbruses peab olema väga ettevaatlik putukamürkide, umbrohutõrjevahendite ja muude kodukeemiatoodete kasutamisel.
• Katkisest varustusest, tehnikast, aedadest, tööriistadest ja tallitarvetest tuleb talli töötajatele kindlasti teatada esimesel võimalusel.
• Keelatud on hobuste juurde boksi või koplisse minemine ja hobuste väljaviimine ilma treeneri või hobuse omaniku loata.
• Tallis ja treeningul tuleb kanda vastavaid riideid ning jalanõusid. Hobuste juurde minekul pole lubatud kanda lahtiste varvastega jalanõusid.
• Hobust tohib boksist välja viia vaid valjastega või päitsetega, mille küljes on korde või sobiva pikkusega nöör.
• Hobuse boksist lahkudes kontrolli, et boksi uks oleks alati korralikult suletud.
• Suitsetamine on tallis rangelt keelatud, seda eriti tuleohutuse seisukohalt.
• Kui treener ja/või hobuseomanik lubab hobusele anda maiustusi (näiteks porgandit, õuna või suhkrut), siis tuleb seda anda täiesti avatud peopesalt, et hobune ei saaks kogemata sõrme hammustada. Kõige parem on siiski panna porgandid ja õunad hobusele künasse. Hobusele võib anda ka kuivatatud leiba (hoolikalt jälgides, et see mingil tingimusel hallitanud ei oleks). Värske leiva ja tooreste või väga hapuid õunu, mis saab tekkitada seedimishäireid.

OHUTUS HOBUSEGA TALLIST VÄLJUDES:

Hobune on suur ja tugev loom. Hobust tallist välja viies lasub Sinul suur vastutus nii enda, hobuse kui ka kõrvalseisjate turvalisuse eest!
• Hobuse talutamisel pane turvalisuse eesmärgil alati kindad kätte!
• Hobust talutatakse käekõrval üldiselt vasakult poolt. Siiski oleks hea harjutada hobust ka paremalt poolt talutamisega, sest teatud olukordades võib sellest palju kasu olla. Vältida tuleb olukorda, kus hobune jääb talutajale selja taha.
• Talutamisel ei tohi endale mitte kunagi ratsmeid või jalutusnööri ümber käe või keha keerata või mässida. Hobused on ettearvamatud ning võivad sel moel äkilise tugeva tõmbega inimesele tõsiseid vigastusi põhjustada.
• Kui hobune satub paanikasse ja hakkab tugevalt vedama, siis tuleks võimaluse korral talle natuke järele anda ning ta uuesti järsu tõmbega korrale kutsuda. Jõuga vastu vedades läheb hobune veel rohkem paanikasse.
• Kui tekib äärmuslik olukord, kus hobust on võimatu kinni hoida, siis on ohutum ta lahti lasta ja mitte jääda talle ise järele lohisema. Hobune on oma massiga inimesest alati üle.
• Kui hobune on lahti pääsenud, peavad kõik läheduses olijad oma hobustega seisma jääma ning ootama kuni lahtine hobune on kinni püütud.
• Valjastega talutamine on alati turvalisem. Trenselvaljastega hobust talutades võetakse ratsmed üle kaela. Ratsmetest hoitakse kinni parema käega umbes 25 cm kauguselt lõua alt. Käsi on kergelt rusikas ja ratsmeid hoitakse nimetissõrmega lahus. Ratsmete otsa hoitakse vasaku käega, hobusest eemal.
• Kui hobusel on martingal või kangvaljad, siis ratsmeid üle kaela ei võeta, sel juhul võib jalutusnööri kinnitada vasakusse suulise rõngasse ja talutada nöörist. Kui talutad hobust koos ratsanikuga seljas, kasuta alati jalutusnööri, mis on kinnitatud vasakusse suuliserõngasse.
• Päitsetega talutamisel peab alati kasutama jalutusnööri. Kui hobune on äkiline, võib kasutada ketiga jalutusnööri ning paigaldada kett üle hobuse nina. Nööri võib panna ka suhu, jälgides, et hobuse suud sellega ei vigastata.
• Enne liikumise alustamist seisa hobuse õlaga kohakuti. Liikuma saab hobuse kerge ergutava häälitsusega. Vajadusel võib vasakus käes oleva stekiga kergelt anda ka märguande sadulavööst tahapoole. Talutades kõnni energiliselt hobuse õlast veidi eespool, jälgides siiski kogu aeg hobust.
• Talutades ära lase kunagi hobusel teiste hobustega ninasid kokku panna. Selle tagajärjel võib üks hobune teist ootamatult lüüa või hammustada ning sealjuures talutajat vigastada.
• Talutades hobust läbi kitsaste kohtade (näiteks ukseaugud), ole ettevaatlik, et sadul või hobune ise kinni ei jääks. Seetõttu tõstetakse sadulaga talutamisel alati jalused üles. Eriti kitsastest kohtadest läbiminekul võid liikuda hobuse ees tagurpidi mõlema käega ratsmetest kinni hoides.
• Kõik uksed tuleb avada korralikult ning vahekäigud tuleb hoida kolust ja tööriistadest puhtad, sellega väldime ohtlikke olukordi!
• Hobuse boksi viimisel tuleb alati hobuse ees ise boksi astuda, mitte kunagi lasta teda sinna enda ees.
• Ükski hobune pole meelsasti üksi, mõnedele hobustele on see suureks probleemiks. Seda tuleb hobuse tallist välja viimisel kindlasti silmas pidada. Üksi jäämisega tuleb noori hobuseid harjutada pikkamööda.
• Ettevaatlik tuleb olla ka siis, kui üksteise järel talutatakse mitut hobust. Ohutu vahe on kaks hobusepikkust (5 m).
• Täkkude, noorte ja probleemsete hobustega tegelemisel peab ohutusnõudeid järgima eriti hoolikalt, seda peaksid tegema ainult kogenud hobuseinimesed.
• Ümbritsevaid inimesi tuleb varakult informeerida hobuse võimalikust probleemsest käitumisest ning sellesse informatsiooni tuleb suhtuda täie tõsidusega. Näiteks kui hobune lööb, siis sõlmitakse platsil ja maneežis sõites talle sabasse punane lint – sellest hobusest tuleb teiste hobustega eemale hoida.
• Hobuse käekõrval söötmist peaks tehtama päitsete ning jalutusnööriga, sealjuures hoolikalt jälgides, et hobune jalutusnööri peale ei astuks.

OHUTUS TREENINGUL:

Maneeži kasutamise reeglid tagavad, et ratsutajatel oleks võimalik maneežis treenida ja harjutada koos, turvaliselt ja üksteist segamata. Reegleid tuleb järgida kõigil.
• Maneežis viibides (nii hobuse seljas olles, kordetades ja hobust talutades) peaksid kõik isikud kandma korralikult kinnitatud hästiistuvat kolmepunktilise kinnitusega turvakiivrit. Turvakiivri kandmine on tungivalt soovitav ka treenerile, sellega näitab treener head eeskuju oma õpilastele.
• Ratsutaja turvavarustuse hulka kuulub ka spetsiaalne turvavest, mille kasutamine on eriti oluline algajate ratsanike jaoks aga samuti ka kogenud ratsutajatel hüppetreeningul, maastikul ning noorte hobustega sõites.
• Ratsutades tuleb kanda kontsaga saapaid, et vältida jala jalusesse kinni jäämist.
• Enne maneeži sisenemist ja uste avamist hüüab sisseastuja nii, et kõik maneežis olijad kuuleksid: “Ettevaatust” Kui ta saab vastuseks “Uks on vaba”, on ukse avamine ohutu ja see hoiab ära hobuse ehmumisest tulenevad õnnetused. Sama kehtib ka maneežist lahkumisel. Treeningu ajal tuleb hoida maneeži uksed kinni, et vältida õnnetusi juhuslikult lahti saanud hobustega.
• Hobuste ja ratsanike turvalisuse nimel tuleb maneež ja ratsaväljak hoida vaba igasugu masinatest, kolust, tööriistadest jms.
• Rangelt on keelatud koerte lahtilaskmine maneeži sel ajal, kui seal on hobused.
• Hobuse varustuse kontrollimine, sadulavööde pingutamine, sadulasse istumine ning sadulast mahatulemine toimub alati maneeži keskel, mitte raja peal.
• Ohutuse tagamiseks tuleb maneežis alati hoida teiste hobustega piisavat pikivahet (ca 3–4 m) ja vähemalt kolme sammu pikkust külgvahet (ca 2,5 m). Rusikareeglina peaks rivis ratsutades nägema oma hobuse kõrvade vahelt eelmise hobuse tagumisi kapju.

• Sammu käivad ja peatunud ratsutajad ei tohi takistada traavi ja galoppi sõitvaid ratsanikke. Peatuda või sammule tuleks jääda alles pärast rajalt sisse keeramist.
• Ringil olevad ratsanikud annavad alati teed rajal liikuvale ratsanikule. Sama kehtib ka siis, kui ratsanikud liiguvad erinevates suundades.
• Kui vastassuunas sõitvad ratsanikud kohtuvad rajast seespool, siis mööduvad nad teineteisest kumbki paremalt poolt, nagu maanteeliikluses.
• Hobuseid võib maneežis või ratsaväljakul kordetada ainult siis, kui kõik kohal viibivad ratsutajad sellega nõus on. Kordetada ei tohiks ratsutamistreeningu ajal ega siis, kui väljakul on rohkem kui kolm hobust.
• Kui Sinu hobune on ettearvamatu või niisama vallatus tujus, siis hoiata sellest eelnevalt teisi maneežikasutajaid.
• Kui maneežis hobune lahti saab, siis peavad kõik ratsanikud rajast seespool seisma jääma. Kui olukord ohtlikuks muutub, siis peaksid kõik hobuse seljast maha tulema.
• Takistusi ja nende osi hoitakse väljaspool maneeži või ratsaväljakut. Pärast takistuste kasutamist tuleb nad väljakult eemaldada. Kui takistused erandkorras väljakule jäävad, siis tuleb nad hoolikalt väljaku keskele asetada.
• Hüpata tohib ainult treeneri juuresolekul ning mitte kunagi üksinda maneežis olles.

Ratsakooli õpilaseks võetakse täidetud avalduse alusel selleks soovi avaldanud lapsed, noored ja täiskasvanud.
Laste ja noorte puhul on avalduse esitajaks lapsevanem või esindaja.

Avalduse saatmiseks täitke palun allolevad väljad.

Tärniga märgitud väljad on kohustuslikud.

Peale avalduse täitmist looge endale konto meie veebilehel 

Õpilase andmed

Ees- ja Perekonnannimi

Õpilase Perekonnanimi

Õpilase Eesnimi

id

Isikukood

Sünniaeg

1999-11-30

Aadress

Linn

Telefon

E-posti aadress

Kasutaja kood

Kuupäev

Vanus

5

Andmete kontrolli kuupäev

Lapsevanema / Maksja andmed

Lapsevanema / Maksja Ees- ja Perekonnanimi

Lapsevanema / Maksja isikukood

Lapsevanema / Maksja telefon

Arve soovin saada aadressile

Saada

1. Üldsätted
1.1. Rider Ratsaspordikool (edaspidi ratsakool) on äriregistrisse kantud Rider MTÜ (edaspidi huvikooli pidaja) erahuvikool.
1.2. Ratsakooli asukoht on Vitsiku küla, Kohtla vald, Ida-Virumaa.
1.3. Ratsakooli tegevusalaks on lastele, noortele ja täiskasvanutele ratsutamisoskuse õpetamine ning teoreetiliste loengute läbiviimine vastaval erialal.
1.4. Ratsakooli õppekeel on eesti keel ja vene keel.
1.5. Ratsakooli asjaajamiskeel on eesti keel ning sisemise asjaajamise keelena kasutatakse eesti keele kõrval vene keelt.
1.6. Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi Huvikooli Seadusest, Erakooliseadusest, käesolevast põhikirjast ja teistest kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest.
2. Ratsakooli eesmärgid ja ülesanded
2.1. Ratsakooli ülesanded on:
2.1.1. Laste ja noorte süstemaatilise sportliku õppe- ja treeningtöö korraldamine ja sportimisvõimaluste loomine.
2.1.2. Laste ja noorte tervise tugevdamine ja igakülgne arendamine.
2.1.3. Noorte vaba aja sisustamine huvitava, kasuliku ja sportliku ausa mängu reeglitele rajatud tegevusega.
2.1.4. Vastastikuse lugupidamise ja koostööoskuste kasvatamine.
2.1.5. Loodusseaduste tundmaõppimine ja säästliku, loodushoidliku mõttelaadi kasvatamine.
2.1.6. Sportlike oskuste, vilumuste ja teadmiste õpetamine lähtuvalt laste ja noorte soovidest ja eeldustest.
2.1.7. Eesti ratsasporditraditsioonide ja hobukultuuri järjepidevuse tagamine.
2.1.8. Ratsaspordi propageerimne ja populariseerimine.
2.1.9. Töökasvatuse, vabatahtliku töö propageerimine ja erinevate hobusekasvatusega seotud tööde õpetamine lastele ja noortele
2.2 Rider Ratsakooli tegevuse eesmärgid on:
2.2.1. pakkuda lastele, noortele ja täiskasvanutele võimalusi ratsutamisõppeks ja isiksuse arenguks.
2.2.2. võimaldada lastele, noortele ja täiskasvanutele tegeleda ratsutamisega nii hobina kui ka saavutada kõrgeid sportlikke tulemusi nii üleriigilises kui rahvusvahelises konkurentsis.
2.2.3. arendada lastes ja noortes soovi tegutseda ka tulevikus ratsaspordiga.
2.2.4. kasvatada tulevasi sportlasi ja ratsutamistreenereid.
2.3. Eesmärkide realiseerimiseks Rider Ratsakool:
2.3.1. loob lastele, noortele ja täiskasvanutele tingimused ratsaspordiga tegelemiseks Eesti Haridus-ja Teadusministeeriumis (edaspidi EHIS) registreeritud õppekava alusel.
2.3.2. organiseerib õppekava alusel teoreetilist ja praktilist ratsutamisõpet.
2.3.3. võimaldab andekatel noortel läbi kaasaegse treening- ja võistlustegevuse saavutada maksimaalseid sportlikke tulemusi.
2.3.4. korraldab treeninglaagreid, spordivõistlusi ning loob tingimusi osalemiseks üleeestilises ja rahvusvahelises võistlussüsteemis.
2.3.5. õpetab noortele teoreetilisi teadmisi sportimisest ning edastab praktilisi kogemusi teiste juhendamiseks, võistluste läbiviimiseks ning kohtunikuna tegutsemiseks.
3. Ratsakooli struktuur, hoolekogu pädevus, töökord ja ülesanded, direktori pädevus ja ülesanded
3.1. Huvikoolil on oma õppenõukogu.
3.1.1. Õppenõukogu tegevust juhib huvikooli direktor, kellele alluvad õppenõukogu liikmed.
3.1.2. Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.
3.1.3. Huvikooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
3.1.4. Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.
3.1.5. Õppenõukogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt kaks korda aastas ja see on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku liikmetest, sealhulgas õppenõukogu esimees või aseesimees.
3.1.6. Õppenõukogu koosoleku valmistab ette ja kutsub kokku õppenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
3.1.7. Õppenõukogu koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord tehakse liikmetele teatavaks vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist.
3.1.8. Õppenõukogu koosolekust osavõtt on õppenõukogu liikmetele kohustuslik. Koosolekule kutsutakse vajaduse korral lapsevanemaid ja teisi isikuid.
3.2. Huvikoolil on oma hoolekogu.
3.2.1. Hoolekogu liikmete määramise ja tagasikutsumise otsustab huvikooli pidaja vastavalt vajadusele
3.2.2. Huvikooli hoolekogu suunab huvikooli tegevust ning teeb ettepanekuid huvikooli direktorile ja huvikooli pidajale huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
3.2.3. Huvikooli pidaja moodustab iga õppeaasta alguses 1 aastaks hoolekogu, kuhu kuulub 5 liiget:
3.2.3.1. Huvikooli hoolekogu koosseis:
a) direktor (ametikoha järgselt),
b) 1 treenerite esindaja,
c) 2 lastevanemate esindajat,
d) 1 õpilaste esindaja (vähemalt 16 aastane).
3.2.4. Huvikooli hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe.
3.2.5. Huvikooli hoolekogu koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.
3.2.6. Huvikooli hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.
3.2.7. Huvikooli hoolekogu liikmetele saadetakse vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist teade, milles on näidatud koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord.
3.2.8. Huvikooli hoolekogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest.
3.2.9. Igal liikmel on hääletamisel üks hääl.
3.2.10. Koosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud hoolekogu liikmetest.
3.3. Huvikooli hoolekogu ülesanded on:
3.3.1. hoolekogu teeb vajadusel huvikooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks huvikooli tegevuse üle;
3.3.2. hoolekogu kuulab ära huvikooli direktori aruande huvikooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga huvikooli pidajale;
3.3.3. hoolekogu kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga huvikooli pidajale;
3.3.4. hoolekogu teeb ettepanekuid huviala õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
3.3.5. hoolekogu teeb ettepanekuid huvikooli põhikirja muutmiseks.
3.4. Ratsakooli personali moodustavad direktor, treenerid ja muu personal. Ratsakooli personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kodukorra, töösisekorraeeskirja, ametijuhendi ja poolte vahel sõlmitavate lepingutega.
3.4.1. Töötajate tööandjaks on huvikooli pidaja, keda töösuhetes esindab ratsakooli direktor.
3.4.2. Ratsakooli juhib direktor, kes peab tagama ratsakooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab ratsakooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
3.5. Direktori ülesanded:
3.5.1. Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, järgides huvikooli omaniku seaduslikke korraldusi ja otsuseid. Teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema ülesannete täitmisega.
3.5.2. Direktor esitab huvikooli pidajale kord õppeaasta jooksul ülevaate kooli õppetegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ning teatab viivituseta kooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest.
3.5.3. Direktor koostab kodukorra, õppekava(d), tunniplaani, ametijuhendid jt. Rider Ratsakooli tegevust korraldavad dokumendid, mille esitab kinnitamiseks huvikooli pidajale.
3.5.4. Direktor esitab põhikirja muutmisettepanekud kinnitamiseks huvikooli pidajale.
3.5.5. Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
3.6. Ratsakooli direktori ametisse määramise ja tagasi kutsumise otsustab huvikooli pidaja. Direktoriga sõlmitakse tööleping lähtudes töölepingu seadusest. Direktori volitused kestavad kogu direktori ametikohal töötamise jooksul.
3.7. Huvikooli pidaja võib direktori sõltumata põhjusest tagasi kutsuda Töölepingu seaduses ettenähtud alustel. Direktor võib tagasi astuda sõltumata põhjusest isikliku kirjaliku sooviavalduse põhjal.
4. Põhikirja muutmise kord
4.1. Huvikooli direktoril ja huvikooli hoolekogul on õigus esitada ettepanekuid huvikooli põhikirja muutmiseks.
4.2. Kooli põhikirja muutused kinnitab huvikooli pidaja.
4.3. Huvikooli põhikirja kinnitab huvikooli pidaja.
5. Haridustase ja õppeasutuse liik
5.1. Ratsakool tegutseb kui erahuvikool ja selles osalejad omandavad huviharidust.

6. Rider Ratsakooli õppekorraldus
6.1. Ratsakooli õppekorralduse aluseks on huvikooli pidaja poolt kinnitatud ning Haridus-ja Teadusministeeriumis registreeritud õppekavad.
6.2. Õppetöö toimub lasteasutuste ja üldhariduskoolide õppetegevusest vabal ajal või väljaspool tööaega vastavalt Ratsakooli õppekavale.
6.3. Õppeaasta algab 1.septembril ja lõpeb järgmise aasta 31.augustil.
6.3.1 Õppeperioodide ja õppevaheaegade erisused õppeaastate lõikes kehtestab direktor vähemalt 1 kuu enne vastava huviala õppeperioodi algust.
6.4. Ratsakooli õppetegevus toimub treeningrühmades. Täiendavalt kasutatakse ratsakooli õppekorralduses erinevaid õppevorme ja meetodeid, sealhulgas treening- ja teoreetilised tunnid rühmades, erialased loengud, individuaaltreeningud, spordivõistlused ja treeninglaagrid. Õppetöösse võib kaasata külalisõpetajaid ja külalistreenereid.
6.5. Õpperühmade komplekteerimisel arvestatakse õpilase kehalisi võimeid, vanust, seniseid sportlikke tulemusi, võimete ja tulemuste arengu dünaamikat, treeningrühmade soovituslikke täituvuse norme, treeningkoormusi ja õpilaste vanuselist koosseisu. Üleminek ühest spordimeisterlikkuse astmest teise toimub vastavalt õppekavale ning õpilase valmisolekule.
6.6. Õppe- ja treeningtöö lahutamatu osa on õpilaste kasvatustöö, mille eesmärgiks on väärtushinnangute kujundamine „ausa mängu” reegleid silmas pidades ja sportlike eluviiside järgimine.
7. Ratsakooli vastuvõtmise ja välja arvamise kord.
7.1. Ratsakooli vastuvõtmise ja välja arvamise tingimused ja eeskirjad kehtestab huvikooli pidaja vastavuses käesoleva põhikirjaga.
7.2. Alla 18-aastaste õpilaste vastuvõtt ratsakooli toimub lapsevanema (hooldaja) kirjaliku Rider Ratsakooli astumise avalduse täitmise alusel.
7.3 Rider Ratsakool sõlmib õpilase või tema seadusliku esindajaga lepingu õppekavaga kehtestatud ulatuses. Lepingu kohustuslikud punktid on määratud Erakooliseaduse § 17 punktis 4.
7.4. Ratsakooli toimub õpilaste vastuvõtt terve õppeaasta vältel.
7.5. Ratsakoolist võidakse õpilane välja arvata, kui ta rikub põhikirja või kodukorda, puudub süstemaatiliselt või kui tal on maksmata enam kui ühe kuu õppemaks.
7.6. Õpilase võib ratsakoolist välja arvata lapsevanema või hooldaja soovil ühekuulise etteteatamisega.
7.7. Õpilase vastuvõtt kooli, lõpetamine ja välja arvamine vormistatakse Rider Ratsakooli direktori korraldusega.
8. Rider Ratsakooli õpilaste õigused ja kohustused
8.1. Õpilasel (või teda esindaval lapsevanemal) on õigus:
8.1.1. tutvuda enne ratsakooli õppima asumist ja õppimise ajal ratsakooli õppekava, põhikirja ning kodukorraga.
8.1.2. õppida vastavalt ratsakooli õppekavale ja tunniplaanile.
8.1.3. nõuda huvialale vastavat tegevust
8.2. Õpilasel (või teda esindaval lapsevanemal) on kohustus:
8.2.1. järgida ratsakooli kodukorda ja põhikirja
8.2.2. osaleda õppetöös ja treeningutes vastavalt ratsakooli õppekavale ja tunniplaanile.
8.2.3. hoida ratsakooli kasutuses olevat vara.
8.2.4. hoida ratsakooli head mainet.
8.2.5. tasuda kooli õppemaksu.
9. Pedagoogi õigused ja kohustused
9.1. Pedagoogidel on kõik töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud õigused ja kohustused.
9.2. Pedagoogide õigused ja kohustused määratakse kindlaks töölepingute ja ametijuhenditega.
9.3. Pedagoogidel on õigus:
9.3.1. saada kooli direktorilt teavet õppetöö korralduse kohta ja esitada kooli direktorile ettepanekuid õppetöö korraldamise parandamiseks;
9.3.2. saada õppetöö ja treeningute korraldamiseks vajalikud töövahendid ja turvalised töötingimused.
9.4. Pedagoogidel on kohustus:
9.4.1. tagada õpilastele võimalused õppekava täitmiseks;
9.4.2. luua õppekeskkond, mis tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostööl;
9.4.3. tagada ratsakooli häireteta töö ning vara säilimine ja korrasolek.
10. Teiste töötajate õigused ja kohustused
10.1. Teistel töötajatel on kõik töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud õigused ja kohustused.
11. Ratsakooli õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord
11.1. Ratsakoolis õppimine on tasuline.
11.2. Kooli finantseerimiseks vajalikud vahendid saadakse enamasti õppemaksudest
11.3. Õppemaksu suuruse, tasumise korra ja tähtajad määrab ratsakooli pidaja.
11.4. Õppemaksu suuruse määramise kriteeriumid on:
11.4.1. õppe-treeningtöö maht;
11.4.2. õppetsükli spordimeisterlikkuse aste;
11.4.3. õppekavale tehtavad halduskulud;
11.4.4. õppekava spetsiifika
11.5. Õppemaksu soodustuse, õppemaksust vabastamise ja õppetoetuste andmise aluseks on õpilase, lapsevanema, koolitöötaja, huvikooli pidaja või mõne teise seotud osapoole, näiteks kohalik omavalitsus, tahteavaldus.
11.5.1 Kohalikul omavalitsusel on võimalus sõlmida leping huvikooliga õppemaksu tasumise osas õpilase eest.
11.6. Huvikooli pidaja teeb otsuse iga juhtumi puhul eraldi.
11.7. Tahteavaldus esitatakse kirjalikult huvikooli pidajale. Huvikooli pidaja teeb otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse esitamisest. Avalduse lahendamise tingimused peavad olema avalikud kõigile osapooltele.
12. Ratsakooli majandamise ja asjaajamise kord
12.1. Ratsakooli finantstegevuse arvestust ja aruandlust peetakse vastavalt ratsakooli pidaja sisekorra eeskirjadele ja muude õigusaktidega kehtestatud korrale.
12.2. Ratsakoolil on oma eelarve.
13. Ratsakooli ümberkorraldamise alused ja tegevuse lõpetamise kord
13.1. Ratsakool on asutatud määramata tähtajaks.
13.2. Huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab huvikooli pidaja.
13.3. Huvikooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise aluseks võivad olla muutused huvikooli õppekorralduses, huvikooli töötajaskonnas, huvikooli õpilaskonnas, huvikooli töökeskkonnas, huvikooli finantseerimises ja muudes huvikooli pidamiseks olulistes tingimustes.
13.4. Huvikooli pidaja on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras kooli tegevuse lõpetamise, kui:
13.4.1.koolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba.
13.4.2. pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
13.4.3. pidaja on võtnud vastu otsuse, et kooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks;
13.4.4. lõpetamine on seadusega ette nähtud.
13.5. Ratsakooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lastevanematele, töötajatele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.

Põhikiri kinnitatud 01. jaanuar 2017 Arina Koppel Rider MTÜ juhatuse liige